Yorkshire pesakond 04.05.2021 (3 poissi ja 1 tüdruk)
Millest kõik alguse sai?! Mida siin kodus ikka teha, kui näitusted on Covidi tõttu pausil ja vuntsikarv meil ei kasva. Loomulikult võiba peale kutsikaid karvaolukord kordades hullemaks minna. Jänes šampust ei joo, seega tuleb riskida. Hakkasin planeerima pesakonda ja EKL andmebaasi läbi kammima. Kuna piirid olid kinni, siis tuli kodumaalt parim võimalus leida. Olgem ausad ega väga palju valikut ei ole, kui soovid patellaprobleemile kõrgendatud tähelepanu pöörata.
Paaritus toimus 03.märtsil, mis oli väga segaste tunnetega päev. Kell 8 helistas ema ja teatas, et meie 8 aastane yorkshire Odie, kes oli Maya jooksuka ajaks komandeeringusse saadetud, suri ära. Hommikul tegelesin tema tuhastamisega, peale lõunat oli väga oluline töövestlus ja õhtuks oli planeeritud paaritus. Kuna mõlemad vanemad olid noored ja algajad, siis kasutasime instruktori abi.
Ultraheli näitas 4 tibu, kes eeldatavasti peaksid sündima ajavahemikul 5-8. mail. Mulle see viimane kuupäev oleks rohkem sobinud, sest saada tööpäeva hommikul kell 10 keset kohtumist kõne “Maya hakkab sünnitama” ei ole just kõige meeldivam uudis. Kusjuures hommikul ei maininud ta mulle midagi oma plaanidest. Parkis oma kõhu korralikult täis nagu tavaliselt. Ma millegipärast mainisin pojale, et võta Maya enda tuppa.
Nõrganärviline nagu ma olen (ei meeldi mulle see lõhn ja sünnituse vastuvõtmine), helistasin Kristinale. Temal iluprotseduuride aeg. No johhaidii. Järgmine kõne oli Larsissale, kes oli shoppama läinud aga lubas tulla nii kiiresti kui saab. Igatahes tulid kutsikad nagu püssikuulid välja. Esimene poiss nägi ilmavalgust kell 10:20 (144 gr). Selle võtsin ise vastu. Värisevate kätega sain imepisikese nabanööri seotud ja kutsika puhtaks. Siis tulid juba appi ka Kristina ja Larissa. Kell 11:10 (128 gr) ja 11:25 (110 gr) sündisid järgmised poisid. Tüdruk sündis kell 12:25 (140 gr). Kokkuvõttes töö kiire ja korralik – 2,5 h ilma ühegi ähkimise ja piiksuta …
Tegelikult kaadri taga toimus midagi hullemat. Pisikese poisi platsenta jäi sisse ja kuna lootekott oli katki, siis pidime nabanööri suht lähedalt lõikama. Kahjuks seda siduda ei saanud ja veritses meeletult. Kõne kliinikusse ei teinud meid ka targemaks. Lõpuks saime lilla-pulbriga veritsuse kinni. Ema aga vajas ikkagi kliiniku abi, sest limakork ei olnud korralikult eest tulnud ja kutsikad väljusid justkui kõrvalteed pidi. Emmele tehti narkoos ja õmblused. Kopsakas kliinikuarve tasutud, saime tagasi kutside juurde koju.
Nagu tavaks, kolin pesakonna ajaks “mehest lahku”. Nüüd on 2in1 kodukontor/külalistetuba=kenneltuba. Esimestel öödel tuleb noort emmet ja kutsikaid juhendada, kuidas üksteist leida. Pea nädal on möödunud ja nüüdseks Maya täiega kanaema. Pesakastilt peab välja tõstma, et õue pissile läheks.
Korra valmistas meile täieliku paanikaosakonna. Saadan koerad õue ja Maya kadunud. Mulle tuli meelde, et talvel oli kellelgi FB’s sama mure. Oligi meie daam ka terassi alla peitu pugenud. Lamas seal hiirvaikselt. Õnneks maiuse peale suvatses välja tulla.
