Oli meie suur ja vahva segavereline õuevalvur …
22.12.2002-30.01.2018
Oma maja saime kätte 2003 jaanuaris ja sellega seoses tekkis mõte mehitatud valve palkamisest. Kuna lapsepõlves ei olnud mul kunagi “tõukoera” olnud, siis ei olnud õuekoera päritolu meile oluline. Põhiline oli anda võimalus ühele toredale ja vahvale koerale. Nii juhtuski, et läksime Margusega ühte pesakonda vaatama, kus ema oli LANDSEER ja isa hundikoerast “külapätt”, kes oli üle aia tulnud pahandust tegema.
Oi, kuidas talle meeldis Wolfiga küla peal “hulkumas” käia. Nii ta siis meie teadmata endale 1 pesakonna 9 kutsikaga külast hankis. Õnneks leidsime kõikidele kutsikatele vahvad pered. Isa omanikega kastsime “titevarbad” ära ja said nemadki oma tuttavatele ühe vahva isanägu kutsika. Peale seda steriliseerisime Bonny kiirelt ära, et selliseid “juhuseid” tulevikus vältida.
Bonnyl olid sportlikud eluviisid kuni kõrge eani. Kas jooksis Margusega põlluringe või käis naabritega jalutamas. Ema poolt oli päranduseks saadud väikesed “lestad” varvaste vahel ja seega kasutas ta võimalust esimeses ettejuhtuvas kraavis või Harkujärves sulistamiseks.